Kaart - Svalbard

496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres. See asub Mandri-Euroopast põhja pool, umbes Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel. Rühma saared on vahemikus 74° kuni 81° põhjalaiust ja 10° kuni 35° idapikkust. Suurim saar on Lääne-Teravmäed, millele järgnevad Kirdemaa ja Edgeøya. Svalbard hõlmab Teravmägede saarestiku ala ja Karusaart.

Ehkki Svalbard kuulub Norra kuningriiki alates 1925. aastast, ei kuulu see Norra geograafilisse ossa; administratiivselt ei kuulu saarestik ühtegi Norra maakonda, vaid moodustab Inkorporeerimata ala, mida haldab Norra valitsuse nimetatud kuberner. Saarestikul kehtivad erilised seadused, mille määrab Svalbardi leping. Svalbard, erinevalt ülejäänud Norrast, asub väljaspool Schengeni viisaruumi, Põhjamaade passiliitu ja Euroopa majanduspiirkonda.

Alates 2002. aastast on Svalbardi peamises elupaigas Longyearbyenis valitud kohalik omavalitsus, mis mõneti sarnaneb mandriosa omavalitsustega. Muudest asulatest on saarestikul: Barentsburgi vene kaevanduskogukond, Ny-Ålesundi uurimisjaama ja Sveagruva kaevanduse eelpost. Ny-Ålesund on kõige põhjapoolseim asula maailmas, millel on alaline tsiviilelanikkond. Muud asulad paiknevad küll rohkem põhja pool, kuid neid asustavad ainult roteeruvad teadlasterühmad.

Asulaid ei ühenda ühedki teed ja selle asemel on mootorsaanid, lennukid ja paadid kogukondadevaheliseks transpordiks. Svalbardi lennujaam on peamine sissepääs saarestikule.

Saarestikus on arktiline kliima, ehkki temperatuur on oluliselt kõrgem kui teistel samal laiuskraadil asuvatel aladel. Taimestik kasutab polaaröö kompenseerimiseks ära pikka polaarpäeva. Svalbard on paljude merelindude kasvulava ning seal elutsevad ka jääkaru, põhjapõder, polaarrebane ja teatud mereimetajad. Seitse rahvusparki ja kakskümmend kolm looduskaitseala hõlmavad kaks kolmandikku saarestikust, kaitstes suuresti puutumatut, kuid samas habrast looduskeskkonda. Ligikaudu 60% saarestikust on kaetud liustikega ning saartel on palju mägesid ja fjorde.

Svalbardil ja Jan Mayen on ühine ISO 3166-1 alfa-2 riigikood SJ. Mõlemat piirkonda haldab Norra, ehkki neid eraldab enam kui 950 kilomeetrit ja nende haldusstruktuur on väga erinev.

Nimi Svalbard pärineb saarestiku vanemast põlisnimest Svalbarð, mis koosneb vana-norra sõnadest svalr ("külm") ja barð ("serv"). Nimi Spitsbergen sai alguse Hollandi navigaatorilt ja maadeavastajalt Willem Barentszilt, kes kirjeldas "teravaid mägesid" või hollandi keeles 'spitse bergenit', mida ta nägi Lääne-Teravmägede läänerannikul. Barentsz ei saanud aru, et ta on terve saarestiku avastanud, ja sellest tulenevalt oli nimi Spitsbergen pikka aega kasutusel nii Lääne-Teravmägede kui ka kogu saarestiku kohta.